Järvemuuseum / Võrtsjärve SA

Aadress: Rannu vald, Tartumaa
Telefon: +372 527 5630
E-mail: maret@vortsjarv.ee
Koduleht: www.vortsjarv.ee
Avatud: E-R 10-18, L 11-18
Kaugus Elvast: 23 km

Kalala järvemuuseum

Rannu vallas Vehendi külas asuvas Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses on kõigile avatud Kalala järvemuuseum – Võrtsjärve idapoolne värav.

Võrtsjärve õppekeskuse eesmärgiks on järve elustiku tutvustamise kaudu üldise keskkonnateadlikkuse tõstmine.

Kalala järvemuuseumi põhiekspositsiooni moodustavad akvaariumides elavad eesti mageveekalad. Väljapanek on unikaalne, sellises liigilises koguses mujal Eestis meie mageveekalu ei eksponeerita. Siseruumides on 15 akvaariumi, lisaks suveperioodil välibasseinid. Näha on ka mõningaid selgrootuid ning veetaimi.

Meie kaladel oleks rõõm teiega kohtuda!

Ekspositsiooni elutus osas on kalastusvahendeid, ürgkalade ja kalakivististe näitus.

Võimalus kasutada seminariruumi, nautida kohvikust või kohvikuterrassilt vaadet Võrtsjärvele.

Õppeprogrammid õpilastele

Viime läbi erinevaid õppeprogramme kõigile vanusastmetele, lasteaialastest abiturientideni. Praktiliste tegevuste kaudu õpime tundma meie mageveekalu, veeselgrootuid, järvede keemiat, planktonit või hoopis metsasamblaid. Kalade uurimine ja mikroskoobi-binokulaariga töötamine vahelduvad õues veeselgrootute püüdmise, noodaveo või matkaga rabajärve äärde. Koostame õppepäeva vastavalt vanusastmele, planeeritud ajale ja teemadele.

Registreerimine ja info: Anu Metsar, 522 9570, oppekeskus@emu.ee

Kalala on parim paik kaladega kohtumiseks ning veeelustiku tundmaõppimiseks.

Oleme avatud:

Riigipühadel oleme suletud.

Gruppe teenindame kokkuleppel ka teistel aegadel, nii et alati tasub ust katsuda.

Piletihinnad:

Lapsed/õpilased   25.-   laste/õpilaste grupid  350.-

Täiskasvanud   40.-   täiskasvanute grupid   500.-

Perepilet           100.-   KIK projekti raames õppetöö 100.-/tund
Pileti eest saab iga külastaja ekskursiooni kestusega 45-60 minutit.

Kaardimaksevõimalust meil kahjuks ei ole.

Võrtsjärv oma 270 km2 suuruse veepeegliga on Eesti suurim sisejärv. Võrtsjärves elutseb 27 kalaliiki (latikas, ahven, haug, angerjas jm).

Võrtsjärve Keskus (+372 52 75 630) pakub vanalaevandus- ning kalastushuvilistele omalaadseid retki Võrtsjärvele kalepurjekaga. Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust traalerpurjekas, mida graatsilise välimuse tõttu juba 20. sajandi alguses lõbusõitudel ja regattidel kasutati.

Võrtsjärve idakaldal asub Tamme paljandi maastikukaitseala (Rannu vald, Võrtsjärv), kus leidub mitmeid keskdevoni Aruküla lademe liivakivipaljandeid.

Võrtsjärve toidab peamiselt Väike-Emajõgi, välja voolab Suur Emajõgi. Järv on otsekui suurem nõgu Emajõe vooluteel. Võrtsjärve keskmine sügavus on 2,8 m, suplema minnes tuleb enamasti pikalt madalas vees kahlata. Veidi alla 100 km pikkune kaldajoon vähe liigestatud ja rannik suures osas roostunud. Järves on vaid mõned saared, millest tuntuim on Tondisaar. Lindude rändeajal peatub rohkesti veelinde järve lõunatipus ja Väike-Rakke poldril järve kirdeosas. Tähelepanu äratab väikekoskla arvukas läbiränne. Võrtsjärve probleemideks on liigtoitelisus ja suur veetaseme kõikumine. Järve kalastik on Emajõe kaudu seotud Peipsiga, siit on ühtekokku püütud 36 liiki. Järve kaldal asub limnoloogiajaam koos järvemuuseumiga.

Võrtsjärv

Eestimaa südames on aastatuhandeid lainetanud suur, ligikaudu 270-ruutkilomeetrise pindalaga järv, mis nähtavasti tänu oma hägusele rohekaskollasele, väheläbipaistvale veele on varem kandnud Virtsjärve, praeguses keelepruugis Võrtsjärve nime.

Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Pindalalt on ta suurem kui teised Eesti järved kokku, arvestamata Peipsit.

Järv asub Sakala ja Otepää kõrgustiku vahelises nõos. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Saari on järves vähe, enamik neist järve lõunaosas.

Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline (keskmine sügavus 2,8 m).

Sügavaim koht, 6 meetrini ulatuv Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel.

Järve kaldad on enamasti madalad – lõunaosas soised, põhjaosas liivased.

Suhteliselt kõrge on idakallas, kus mitme kilomeetri pikkusel lõigul paljandub keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi.

Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal.

Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi, väljavooluks on Suur Emajõgi. Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Suure Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais.

Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole. Sel ajal, keskmiselt kahe nädala jooksul aastas, võib Võrtsjärvel väljavool puududa.

Takistatud väljavoolu tõttu püsib kevadine suurvesi enamasti mitmeid kuid ja ka sügisene veetõus on märgatav. Veetase kõigub aastas keskmiselt 1,4 m, mis moodustab poole keskmisest sügavusest. Järve veemaht võib aga kõrge ja madala veeseisu ajal erineda ligi kolm korda.

Võrtsjärv on olnud kalarikas veekogu läbi sajandite. Veel 18. sajandi lõpul toonitab Eesti- ja Liivimaa loodust kirjeldanud A.W. Hupel Võrtsjärve suurt kalarikkust. Tänapäeva Võrtsjärvest ja tema sissevooludest on püütud 36 kalaliiki. (VÕRTSJÄRVE KALAD)

Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat ja särge, pidevad asukad on rääbis, peipsi tint, säinas. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala.

Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustarnine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad.

Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, sellest 60-70% moodustab hea toidukala.

Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956. a. üsna pidevalt täiendatud, lastes igal aastal järve tillukesi klaasangerjaid.

[View with PicLens]